Kevade saabudes ärkab lisaks loodusele ka inimeste soov rohkem liikuda. Parkides ja linnatänavatel kohtab üha enam jooksjaid ning populaarsust koguvad ka jooksuklubid.
Ekspertide sõnul on kasvav huvi liikumise vastu igati positiivne, kuid samal ajal toob see kaasa vajaduse treenida teadlikumalt ehk hinnata oma võimeid realistlikult ning kuulata oma keha.
Andmetel põhinev sport pole enam ainult proffidele
Kui tippspordis on andmete analüüs olnud juba ammu treeningute lahutamatu osa, siis täna jõuavad need võimalused ka harrastajateni. Heaks näiteks on maailma tippjooksja Jacob Kiplimo, kes kasutab treeningutel nutikat tehnoloogiat, et oma sooritust pidevalt analüüsida ja parandada.
„Kasutan jooksuanalüüsi, et näha reaalajas oma tehnikat. Jälgin pulssi, tempot ja ka seda, kas koorman liigselt keha. See aitab vältida vigastusi ja muuta iga sammu efektiivsemaks,“ selgitas sportlane.
Tema sõnul toimib nutikell sageli kui isiklik treener, eriti siis, kui päris treener ei ole kõrval. Sama kinnitab ka personaaltreener Adriana Arrak, kelle jaoks on nutikell igapäevane tööriist nii treeningutel kui ka väljaspool jõusaali.
„Mulle nii sportlase kui personaaltreenerina on nutikell ülimalt oluline. Treeningute ajal saan jälgida pulssi, kulutatud kaloreid, treeningu pikkust ja intensiivsust. Nädala lõikes on lihtne oma aktiivsust hinnata ning teha teadlikumaid otsuseid,“ selgitas Arrak.
Tema sõnul ei piirdu nutikella roll vaid trenniga. „Kasutan seda ka igapäevaselt, sest see on stiilne, annab märguandeid ilma telefoni kätte võtmata ning võimaldab kiiresti reageerida. Lisaks pakub see funktsioone, mida varem ei kasutanud, näiteks kehaanalüüsi, mis annab ülevaate rasva- ja lihasmassist, kehamassiindeksist ning veesisaldusest,“ lisas ta.
Nutiseadmed muudavad ka harrastajate harjumusi
Samsung Eesti kommunikatsioonijuhi Saskia Kivi sõnul on trendi näha ka Baltikumis laiemalt. „Üha rohkem inimesi ei treeni enam ainult parema vormi nimel, vaid soovivad mõista, kuidas nende keha koormusele reageerib, millal toimub areng ja millal on vaja puhata,“ ütles ta.
Tema sõnul aitavad nutiseadmed jälgida pulssi, taastumist, und ja mitmeid teisi tervisenäitajaid, mis toetavad pikaajalisi tulemusi.
“Algajate suurim viga on liigne ambitsioon. Sageli püütakse kohe joosta pikemaid distantse või hoida liiga kiiret tempot, arvestamata oma tegelikku vormi. See võib viia kiire väsimuse ja vigastusteni, mis omakorda mõjutavad motivatsiooni,” lisab Kivi ja soovitab kohandada oma treeninguid vastavalt enesetundele ning kasutada selleks ka terviseäppide kogutud andmeid.
Puhkus on sama tähtis kui treening
Sageli alahinnatakse taastumise rolli. Nutiseadmed võimaldavad jälgida une kvaliteeti ning hinnata, kas keha on valmis järgmiseks koormuseks. „Uni on taastumise kõige olulisem osa. Jälgin igal ööl oma und ja otsustan selle põhjal, kui intensiivselt järgmisel päeval treenin,“ ütles Kiplimo. Arraku sõnul aitab unekvaliteesi jälgimine vältida ülekoormust ja teha targemaid treeningotsuseid.
Adriana Arrak ütleb, et tema teadmiste põhjal uuesti kevadel alustavad jooksjad ülehindavad enda võimeid. “Minu soovitusel võiks alustada rahulikult ning siis tasa ja targu tõsta intensiivsust, distantsi ning treeningu aega,” lisab personaaltreenerina töötav Arrak.
Jooksmine on muutunud ka sotsiaalseks tegevuseks
Viimastel aastatel on Eestis ja Baltikumis märgatavalt kasvanud jooksuklubide populaarsus. Koos treenimine motiveerib ja aitab hoida rutiini, kuid võib tekitada ka liigset survet.
„Teistega koos jooksmine motiveerib, kuid võib panna ka üle pingutama, eriti kui üritad teiste tempoga sammu pidada,“ märkis Kivi. Tema sõnul on oluline leida endale sobiv tempo ja mitte lasta end teiste kiirusest mõjutada.
Tehnoloogia aitab leida õige rütmi
Just siin mängivad nutikad lahendused olulist rolli, võimaldades luua personaalseid treeningplaane ka ilma personaalse treenerita. „Kõigil ei ole treenerit, kuid tehnoloogia saab seda rolli osaliselt täita. Treeningplaanid ja jooksuanalüüs aitavad anda selge suuna ja kindlustunde,“ ütles Kivi.
„Oluline on mitte kiirustada. Vastupidavus tuleb ajaga. Nutikad tööriistad aitavad mõista, mida teha ja kuidas areneda,” soovitab Arrak.
Fotol: Adriana Arrak
